Nohuse nina korral ei tunne inimene hästi maitset.

Maitsmismeel teravneb vananedes.

Maitsmisnäsad on keelel ühtlaselt paigutatud, kõik keeleosad tunnevad maitseid ühtemoodi.

Maitse tajumiseks peab suuõõnde sattunud aine lahustuma süljes.

Mõru maitset tunneb meie maitsmismeel kõige paremini.

Maitsmiselundid paiknevad suuõõnes igal pool laiali, et inimene maitset paremini tajuks.

Mida suurem on kokkupuutepind keele ja toidu vahel, seda paremini inimene maitset eristab.

Maitsete eristamine toimub ajukoore vastavas piirkonnas.

lõhnataju
lahustunud lõhnaosakesed kontakteeruvad haisterakkudega
närviimpulsid liiguvad mööda haistenärve peaajju
sissehingamisel satuvad lõhnaosakesed koos õhuga ninaõõnde
haisterakkudes tekivad närviimpulsid
lõhnaosakesed lahustuvad limas
lõhn
lõhnade eristamine toimub peaaju vastavas piirkonnas

Nahk on inimese .... Nahas paiknevad ..., mille abil tunneme kui ... või ... on meid ümbritsev keskkond, tunneme survet ja puudutust. Kui mingi ärritaja mõju muutub liiga tugevaks, siis tunneme .... Kompimistundlikkus ei ole igal pool ühesugune. Puudutus- ja survetundlikud on ..., ... ja ..., seal on vastavaid retseptoreid kõige rohkem. Temperatuuri ... reageerivad soojaretseptorid ning ... külmaretseptorid.

Vastuste pank